Krediidiasutus peab ka korralist lepingu ülesütlemist arusaadavalt ja sisuliselt põhjendama, vastupidisel juhul on makseteenuse lepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega

Krediidiasutus peab ka korralist lepingu ülesütlemist arusaadavalt ja sisuliselt põhjendama, vastupidisel juhul on makseteenuse lepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega

Harju Maakohus tegi 22.11.2023 olulise lahendi, milles analüüsis, kas krediidiasutuse poolt äriühinguga sõlmitud makseteenuse lepingu korraline ülesütlemine oli õiguspärane. Krediidiasutus oli lepingu üles öelnud korraliselt viidates sellele, et klient ei vasta enam panga riskiisule.

Harju Maakohus leidis, et makseteenuse pakkuja poolt lepingu korraliseks ülesütlemise aluseks olevad asjaolud saavad tuleneda eelkõige makseteenuse pakkujast endast, nt olukorras, kus on muutunud makseteenuse pakkuja lepingutingimused ja isik uutele tingimustele enam ei vasta. Makseteenuse korralisel ülesütlemisel saab arvestada üksnes nende asjaoludega, mis esinevad lepingu ülesütlemisel, mitte nende asjaoludega, mis võivad tekkida tulevikus. Kohus viitas ka varasemale Riigikohtu praktikale, mille kohaselt arvelduskonto lepingu korraline ülesütlemine ei saa toimuda ilma põhjendatusteta, sest hea usu põhimõttega ja toimetu võib olla lepingu ülesütlemine sellise isikuga, kellega makseteenuse pakkujal on seadusest tulenev kohustus sõlmida makseteenuse leping.

Makseteenuse lepingu ülesütlemist ei saa asuda tagantjärele põhjendama. Liiati ei saa seda teha kohtumenetluses uute põhjendustega. Kohus märkis, et lepingu ülesütlemise avalduse väide, justkui olnuks kliendi puhul katmata krediidiasutuse üldtingimustes välja toodud riskid, peaks olema põhjendatud. See tähendab, et krediidiasutus peab juba ülesütlemisavalduses ära näitama põhjendused, millised riskid ja mil viisil on krediidiasutuse arvates katmata. Samuti märkis kohus, et kuigi rahvusvaheliste sanktsioonide vältimisega seotud reeglite kohaldamine on kahtluspõhine ega pea tuginema üksnes ümberlükkamatult tõendatud faktidele, on krediidiasutusel kohustus oma kahtlusi piisavalt määral ja mõistlikult põhjendada ning tõendada.

Loodetavasti kujuneb selle ja teiste sarnaste kohtuvaidluste tulemusena välja selge praktika, mille kohaselt ei või krediidiasutused ka korraliselt lepinguid nii kergekäeliselt üles öelda, kuivõrd juriidilise isiku jaoks ei ole alternatiive – äritegevust ei saa ilma makseteenuse lepingu olemasoluta jätkata.

Klienti esindas vaidluses Advokaadibüroo DEM vandeadvokaat ja partner Kristel Viru.

NB! Kohtulahend ei ole veel jõustunud.